• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,04
  • 16.03.16, 13:11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rõivas: ettevõtted hakkavad investeerima

Negatiivne intressimäär paneb ettevõtteid hoiustamise asemel hoopis masinatesse ja seadmetesse investeerima, ütles peaminister Taavi Rõivas riigikogus.
Peaminister Taavi Rõivas tellis maksumaksja raha eest lennud parteikaaslaselt Ken Koortilt
  • Peaminister Taavi Rõivas tellis maksumaksja raha eest lennud parteikaaslaselt Ken Koortilt Foto: Andres Haabu, Äripäev
Kadri Simson uuris riigikogu istungil, kas peaminister Taavi Rõivas on huvi tundnud, millist mõju võib negatiivse intressimäära täiendav langetamine avaldada Eesti kommertspankade intressimääradele.
Rõivas vastas, et keskpank on muutnud raha hinna odavamaks ja see mõjutab nii Eesti ettevõtteid kui ka Eesti eraisikuid, kodumajapidamisi. "Ma usun, et kõik need, kes on võtnud eluasemelaenu, on ka ise tunnetanud, et kui euribor on langenud tipptasemelt 2008. aastal, kus ta oli kuskil 5,5%, nüüd 0,15 lähedal juba miinusesse, siis loomulikult see tähendab, et kõikide Eesti inimeste eluasemelaenude kulud on samasuguses ulatuses vähenenud. See omakorda on loomulikult andnud täiendavaid võimalusi ka eluaseme soetamiseks. Samuti on laenuintressi langetamisel positiivne mõju majandusele ettevõtete kaudu, ka ettevõtete krediidivõimalused saavad selle kaudu loomulikult tõuke.“
Simson nõustus, et kodulaenu võtjad kindlasti antud olukorras rõõmustavad, aga lisas, et säästjad muretsevad. „Juba on esimene Eestis tegutsev suurpank teada andnud, et ka tema kaalub plaani kehtestada suurte ja keskmiste ettevõtete hoiustele negatiivne intress," ütles Simson. Sellest kirjutas Äripäev artiklis "Ettevõtjatel tuleb hoiustele peale maksta".
Simson jätkas, et seni on vähemalt püütud eraisikute hoiuseid negatiivsest intressimäärast säästa, aga on ka juba esimesi riike Euroopas, kes seda enam ei tee. "Kui õiglaseks ning tõenäoliseks peate te negatiivse intressimäära kehtestamist eraisikute hoiustele Eestis?" küsis ta.
Rõivas: olen investeeringutes küllalt veendunud
Rõivas vastas, et Eesti inimeste ja ettevõtete hoiuste maht on oluliselt kasvanud. „Põhimõtteliselt võib olla ka eraisikutel huvi oma pikemaajalisi säästusid hoida teistes varaklassides, investeerida teisi võimalusi kasutades, selleks et säästude absoluutmaht ei väheneks või ei tammuks paigal, vaid pigem kasvaks. Ma olen küllalt veendunud, et olukorras, kus hoiuste eest pakutav hind pangas on oluliselt langenud, on potentsiaal selleks, et ettevõtted võiksid investeerida hoopis masinatesse ja seadmetesse.“
Simson küsis, et ehk oleks parem, kui sellised rahapoliitilised otsused ja instrumendid oleksid Eesti käes? Selle peale vastas Rõivas, et nüüd, kui Eesti Panga president on ühena euroala riikidest võrdsena Euroopa Keskpanga nõukogus laua taga, on meil märksa suuremad võimalused ka Euroopa rahapoliitikas kaasa rääkida kui kunagi varem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.09.24, 18:11
Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?
USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele